Veidi tsentristlikku munitsipaalporri

Täna siis potsatas mu postkasti järjekordne volikogu istungi kutse (õigemini kahe istungi kutsed). 

Järjekordselt on päevakorras laenu võtmine. See tsentristlikku võimuaparaati ei morjenda, et Loksa on linnadest elaniku kohta laenukoormuses Eestis esimene ja kokkuvõttes auväärsel neljandal kohal.

http://www.e24.ee/1085176/volakoormus-elaniku-kohta-on-suurim-viimsi-vallas/

Aga päevakorras teinegi huvitav punkt "Loksa linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2016, I lugemine". Päris põhjalik ja linna arengukava seisukohalt suundanäitav dokument. 

Esimesel lugemisel korra kohaselt linnavalitsus tutvustab volikogule eelnõud ja vastab küsimustele. Seejärel antakse volikogu liikmetele ja komisjonidele esimese ja teise lugemise vahel aega ettepanekute tegemiseks.  

Õnneks on seekord antud ettepanekute jaoks piisavalt aega, koguni 5 minutit! Aga saame aru, valimised on tulemas, näpud sügelevad, saaks juba rutem laenuraha kätte!   

***

 KUTSE LOKSA LINNAVOLIKOGU ISTUNGILE

Lp. ...................................................................................................

Loksa Linnavolikogu istung toimub neljapäeval, 07. veebruaril 2013 kell 17.30

Loksa  Linnavalitsuse saalis Tallinna tn 45.

Päevakorras:

1.      Loksa linna 2013 aasta eelarve  kinnitamine, II lugemine

2.       Loksa linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2016 muutmine, I lugemine

3.      Laenu võtmine

4.      Osaühing Loksa Haljastus osakapitali suurendamine

5.      Eluruumi alaliste kulude piirmäärade muutmine toimetulekutoetuste määramisel

6.      Ruumiandmete seaduses kohalikule omavalitsusele pandud küsimuse otsustamise delegeerimine

7.      Audiitori määramine

8.      Loksa linna Aukodamiku nimetuse ja Loksa linna Teenetemärkide andmine

9.      Aunimetuste “Aasta Noor” ja Aasta Sportlane” andmine

10.  Maa munitsipaalomandisse taotlemine ja maa sihtotstarbe määramine

11.  Linnavara võõrandamine (Posti 42-23)

12.  Linnavara võõrandamine (Posti 27)

Loksa Linnavolikogu istung toimub neljapäeval, 07. veebruaril 2013 Loksa  Linnavalitsuse saalis Tallinna tn 45.

Istung algab 5 minutit pärast 07.02.2013 kella 17.30-ks kokkukutsutud istungi lõppemist.

Päevakorras:

1.       Loksa linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2016 muutmine, II lugemine

Rein Heina

Volikogu esimees

Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna

Pole ammu blogisse midagi kirjutanud. Kuna aga kooliaasta on algamas ja juba reedel korraldab IRL Tallinna Tehnikaülikoolis viimaste aastate ühe suurima üldharidusele keskenduva konverentsi, siis veidi mõtlemisainet meie koolikorralduse hetkeseisu üle.

Et kas me kasutame mõistlikult oma piiratud ressursse, kas õpilased saavad parima võimaliku õpikeskkonna ning maksimaalselt mitmekülgsed võimalused oma huvidest ja hobidest lähetuvalt. Et mu jutt liiga kuivaks ei jääks, lõikan oma kodu kandi lehest Loksa Elust virtuaalseid kääre kasutades ühe pildikese.

2012 Loksa Gümnaasiumi 12b klass (allikas Loksa Elu juuni/juuli)

 

Odavmüügiralli Loksal on saanud sisse enneolematu hoo

Alles ma kirjutasin, et Loksal müüakse maalilise vaatega magusaid krunte ja hinnad pidid olema. Nüüd tundub, et jää on hakanud liikuma. Volikogu päevakorras oli ühe magusaima kinnistu detailplaneeringu algatamine. Tegemist on nimelt ligi 10000 ruutmeetrise kinnistuga, mis jääb Suurpeale viiva tee äärde ning piirneb merega. Linnapea sõnul on detailplaneeringu eesmärk eelkõige kinnistu jagamine neljaks elamukrundiks. Minu arust mõistlik mõte, sest suure krundina müües võis huvilistele 78000 eurone algind veidi krõbe tunduvat. Magus mereäärne 2500 ruutmeetrine elamukrunt umbes 20000 euro eest võiks ju päris kuum kaup olla. Seda eelnõud sai ka igati toetatud, et tolmu ja prahti koguva platsi asemel leiaks nii mõnigi pere endale maalilise kodu.

See õhin ei saanud muidugi väga kaua kesta kui infopunkti „Kinnisvara müügist“ all toodi laua alt välja volikogu otsuse eelnõu vähendada sama kinnistu hinda umbes 20000 euro võrra ehk siis nüüd on maatükk saadaval vaid 58000 euro eest. Miks on vaja nüüd ligi neljandiku võrra hinda langetada kui lootus, et detailplaneeringuga saab kinnistu jagatud ning on väga reaalne võimalus saada oluliselt kõrgemat hinda. Linnapea muidugi talle omaselt hakkas rääkima Keilas linnas 60-ndatel ehitatud majade hindadest ning Rae vallas põldudel seisvatest tühjadest kruntidest ja jumal teab millest. Ma loodan, et ta ise ka ei uskunud seda juttu, vähemalt arvestatav hulk volikogust vaatas teda kerge iroonilise muigega. Aga olukorras, kus inimese enda sissetulekud sõltuvad otseselt linnakassast, siis väga muud teha ju ei olegi kui häbelikult naeratada.

Fakt on aga see, et tegemist on mereäärse krundiga, millele saab ka igati seaduslikult ehitusõigust taotleda. Kui metsa on võimalik maha võtta ja põldudel on võimalik uusi elamurajoone rajada hektareid ja hektareid, siis merepiiri me kuidagi pikemaks venitada ei saa. Aga ju siis rahahäda on ikkagi nii suur ning kinnitab ikka seda põhimõtet, et pärast praegusi linnajuhte tulgu või veeuputus. Aga võib-olla on lihtsalt plaan mõnele sõbrale ja tuttavale soodsa hinnaga maaliline maatükike parseldada ja et kamraadi elu lihtsamaks teha, siis sai ka detailplaneering linna kulu ja kirjadega algatatud.   

Foto: eag.vanatehnika.ee

Aga ei taha nii negatiivsete nootidega lõpetada. Nimelt otsustas volikogu Loksa au ja uhkusena tuntud punastest tellistest bussijaamahoone läheb nüüd tähtajatult rendile sihtasutusele Loksa Kultuur, mida kureerib valdavalt linnapea seaduslik abikaasa. Sinna on plaanis rajada Loksa muuseum. Loksa piirkonna elanikud ning linna külastavad sajad ja tuhanded turistid on muuseumi juba ammu oodanud.

Pärast mind tulgu või veeuputus (Loksa moodi)!

Pärast mind tulgu või veeuputus?!?

Seisab ilus linn mere kaldal, Loksa on tema nimi. Või noh, linnaks on seda 3200 elanikuga asulat ehk veidi palju nimetada. Idanaabrid kutsuvad sellist moodustist posjolok gorodskovo tipa. Igatahes ajalugu on mu kodulinnal väärikas – esmamainimine Kuusalu kirikuraamatus olla aset leidnud juba 17 sajandi alguses. Suurepärane asukoht ning tormiline areng tipnes ligi 400 aastat hiljem sellega, et Loksa võis uhkustada korraliku laevatehasega, kus valmistatud kõrgekvaliteetsed metallijupid sõidavad siiani Maerski nime all mööda maailmameresid. Oli tööd, oli raha ja ka linnal läks päris hästi.   

Kui aga ratsionaalselt kalkuleerivad taanlased keerulises majanduskliimas Eestimaa tolmu jalgadelt pühkisid oli kohalikul võimuladvikul raske sellega leppida, et tulumaksu alalaekumisest ja muidu üle jõu elamisest on linnakassa sisuliselt tühi ja maksejõuetus juba alaline. Ega nad seda siiani tunnistada ei taha ning halva mängu juures püütakse jätkuvalt teha head nägu. Siin tuleb meelde üks vana anekdoot, kuidas tädid vaatavad vankris ühte pooleaastast poissi ning üks lubab arvata, et sellest tuleb poliitik. Miks? No aga vaadake, endal on püksid täis ja hais üle pea, kuid kui enesekindlalt ja rõõmsalt rusikatega vehib ja head nägu teeb!

Ma hea meelega ei laskuks sellesse kategooriasse nagu emotsionaalsemad loksalased, kes linna esipaari võrdlevad Putini-Medvedevi duoga, kes vastavalt vajadusele ametiposte vahetavad. Ei puutu suurt asjasse, aga iseloomustab ilmekalt olukorda kohapeal. Aga eelmisel aastal käis see kuidagi väga vaikselt läbi, et Loksa linn on võtnud laenupuhkust. Täpselt ei mäleta enam seda otsust, kuid lepingu järgi jäeti aastas tagasi maksmata umbes 1,3 miljonit krooni. Volikogus kinnitati, et see on ajutine, seoses kiire vajadusega teha investeeringuid. Oli ilus jutt, uskuda ei tahtnud, kuid püüdsin aru saada. Ka sellest püüdsin aru saada, et kokku hoitavast osast läks märkimisväärne summa linnalehe väljaandmisele ja kultuuriürituste korraldamisele.

Veeuputus.

Siinkohal ei pidanud aga vanasõna, et „aastad ei ole vennad“ paraku paika.  26 aprillil kogunenud Loksa Linnavolikogu kiitis linnavalitsuse ettepanekul heaks laenulepingu ja lisakokkulepete sõlmimise. Pikk ja igav jutt, kuid kõige olulisem punkt oli 12-kuulise maksepuhkuse kehtestamine. Same shit, different year, ütlevad jänkid. Jälle üks korralik summa, millega valimiseelsel aastal trumme põristada ja rakette lasta. Veelgi enam, Loksa linn üritab juba aastaid kinnisvara võõrandada. Mis vähegi müüa kannatab, see on kodulehel üleval ja aasta aastalt sulavad huviliste puuduses paraku ka hinnad. Kuidagi naeruväärne on lugeda Loksa linna veebilehelt rasvaselt punasega kuulutust, et nüüd kinnisvaral „UUED SOODSAD HINNAD!“ Loksa linna rahvuslik rikkus on pandud nagu linnalaadale müügile, kus puulusikad, poola riidehilbud ning suhkruvatt soodsa hinna eest omanikku vahetab. Arusaadav, et rahahäda on nii suur ja oma näo päästmiseks ollakse nõus ka kommihinna eest kinnistuid võõrandama. 

Pikalt nii muidugi majandada ei saa, kuid ega praegused linnajuhid väga pikalt ette ei vaata. Ei teagi ju, kaua kavatsetakse munitsipaalpoliitikat Loksal viljeleda. Mulle tundub küll sedapsi, et nii kaua kui veel on mida müüa kõike ning on võimalus nii vähe kui võimalik arveid maksta – nii kaua valitseme. Küll järeltulevad põlved selle keedetud supi kuidagi ära helbivad, mille kokku keerasime. Linnajuhtidele pikka iga!        

Demokraatia ilmingud Eesti kõige õnnelikumas linnas

Neljapäeval Loksa Linnavolikogu istungile tulles oli maja sein puhas. Enne istungit rääkis mulle üks külaline, et hommikul olla see sein ära soditud, kuid päeva jooksul puhastati ära. Küsimuse peale, mis seal siis kirjas oli, vastas eakas daam "kaos kõigile". Pakkusin väljendi venekeelset versiooni, kuid see oli olnud inglise keeles. Mõtlesin, et ehk oligi hea, et seda oma silmaga ei pidanud nägema. Mõistlik inimene kindlasti nii ei tee.

Aga seekord oli ette nähtud, et ka minu silmad seda näeksid. Volikogu istungi lõppedes (kestis see 17.30-18.30) oli samasugune shedööver jälle seina peal oma koha leidnud. Igatahes kurb, et kaaslinlased kunagi Eesti kõige õnnelikumat linnaruumi sellisel viisil reostavad, kuid ju siis on inimesel ikkagi midagi väga hingel. Teinekord ütleb kolm sõna rohkem kui kohaliku linnalehe Loksa Elu aastane tiraazh kokku.

Autori isiklik foto (õigus vabalt kasutada ja jagada)

 

Mina tõenäoliselt kvalifitseeruks

Eile sain Postimeest lugedes üle tüki aja korralikult ja kogu südamest naerda. 

Mõtlesin ka hetkeks selle peale, et kui ka tänapäeval nii oleks, et Harju maavanem Ülle Rajasalu saadaks Loksa linnapeale Värner Lootsmannile palve panna kirja kõik Loksa linna vaimu-, närvi ja teiste sarnaste haigustega inimesed. Väga suure tõenäosusega saaksid kõik need opositsioonipoliitikud, kes batjale kulpi ei viska, selles nimekirjas ära märgitud. Mina tänases volikogus ainsa opositsiooni esindajana ning endise linnapeana (neile kes ei tea, et volikokku valiti 1 IRL ja 14 Keskerakonna nimekirjast) oleksin trooniksin seda nimekirja.

Edgar, maksa õpetajatele teenitud palk välja!

Veel enne lähenevat üldstreiki andis Tallinna linnavalitsus teada plaanist kulutada 259 000 eurot (4,05 miljoni krooni) uurimaks, kas soovitakse tasuta ühistransporti või tuleb ka edaspidi sõidupiletite eest maksta seda hinda, mille linnavalitsus ise on kinnitanud. Kõlab kurjakuulutavalt.

Tundub, et jää (või katus) on kevade lähenedes pöördumatult liikuma hakanud ja pealinna tähtsad ninad aktiviseerunud. Paraku raehärrad ei saa enam ise ka täpselt aru, kes nad on ja mille eest seisavad. Mõned päevad tagasi teatas otsusest korraldada meeleavalduse õpetajate palgatõusu toetuseks, olles ise õpetajatele tööandja ja palgamaksja. Mõned kuud tagasi avalikustas haridus- ja teadusministeerium andmed omavalitsustele eraldatud haridustoetuste ning selle kohta, palju omavalitsused on sellest rahast õpetajatele edasi kandnud. Siis oli linnapea vait nagu kult rukkis.

Kõneainet tekitanud küsitlusele minev raha on siiski pisku, arvestades seda kui palju jätab Tallinn õpetajatele palgaraha edasi maksmata. 2010. aastal eraldas riik pealinna õpetajate palgarahaks 34,58 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi andmetel maksid nad samal aastal palkadena välja aga vaid 31,16 miljonit eurot.  Ehk siis pealinna võimukoridorides lihtsalt kadus 3,42 miljonit eurot (53,5 miljonit krooni) õpetajate palgaraha. Mõni nimetab seda varastamiseks.

http://jobs-spot.net/wp-content/uploads/2011/10/high-paying-green-job.jpg

 

See küsitlusele minev 259 000 eurot pole isegi kümnendik sellest rahast, mida Tallinn igal aastal oma õpetajatele jätab välja maksmata. Ehk oleks Savisaarel aeg hoopis Kõlvart vaibale kutsuda ja anda ukaas korraldada küsitlus, kas Tallinn peaks riigilt saadud palgaraha õpetajatele edasi kandma (ja tõsta palku 11% ) või jätkata selle summa vasakulepanemist?  Lõpetage õpetajate ahistamine, kodanikud!