Monday, August 4, 2014

Õpetaja pole süüdi

Nädalake tagasi sattusin Seitsmestes uudistes uudistes peale ühele klipile http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2014/07/31/vene-koolide-noored-on-hadas-eestikeelse-oppekavaga/, kus Tallinna Ülikooli teadlased selgitasid vene koolide õpilaste nigela eesti keele oskuse põhjuseid.

Ei jaga selliseid järeldusi ja tegin ühe väikese repliigi http://www.ohtuleht.ee/589954/repliik-opetaja-pole-suudi

Friday, March 14, 2014

Eesti poliiträndrohutirtsud 10 aastat hiljem

Eelmisel aastal teatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, et suurema osa Madagaskari saarest on vallutanud rändrohutirtsude parved. Spetsialistide sõnul võivad need ebameeldivad putukad hävitada suure osa saagist, mis tipneks umbes 60 protsendile elanikest näljahädaga. Kurb on see, et kui juba rändrohutirtsud on maandunud, siis ega nad enne edasi hüppa kui kõik puhtaks süüdud.

Tähelepanelikud kaasmaalased on rändrohutirtsulaadseid olevusi tuvastanud ka Eestis. Nimelt juba aastaid tagasi viitas sellele ohule Sander Piibemann. Kes veel ei tea, siis tegemist ei ole mõne tunnustatud bioloogi või muidu hobi-looduseuurijaga. Sass nimelt on mu parim kamraad ja lähim võitluskaaslane munitsiaalpoliitikas.

Nimelt pidas tollal alles poliitilisi tuleristseid saanud noorsand blogi, milles tõi välja ühe perekonna hämmastavaid sarnasusi rändrohutirtsude eluga. Muide, selle pärast pidi Sass isegi kohtukulli ette ilmuma ja aru andma, millistele allikatele tuginedes ta seesugustele järeldustele oma blogis oli jõudnud. Ma ei taha siinjuures laskuda väga kaugesse ajalukku ja hakata detailselt pajatama lugusid, kuidas seda perekonda on seostatud isegi soojapuhurite ja saunakibude dematerialiseerumisega (http://epl.delfi.ee/news/eesti/eelmise-nomme-valitsuse-ajal-kadus-hulk-asju.d?id=50822670). Või kuidas tagasihoidlikku palka saanud Nõmme linnaosavanema maad ja varad kasvasid hämmastava kiirusega. Viimaste juurde olla kuulunud ka paar põlenud sõiduriista, kuid tervikuna oli bilanss positiivne (http://www.aripaev.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=38859). Mul ei ole kahjuks ka kompetentsi otsida selgitusi anomaaliale, et kui tavainimese kanister mahutas bensiini 20 liitrit, siis kuidas õnnestus perekonnapeal Riigikogu rahade eest ühte kanistrisse kaks korda rohkem vedelikku niristada (http://www.ohtuleht.ee/141167/saadikute-paradiis-toompeal). Kokkuvõte on aga see, et kust aga perekond läbi on hüpanud, seal jäid neile nukralt järele lehvitama tühjaks söödud maa üksikud rohulibled.

Sassi juurde tagasi tulles. Nimelt võrdles ta juba kümmekond aastat tagasi perekonda rändrohutirtsudega, kes pärast väikest vahemaandumist tänaseks hingusele läinud Loksa vallas, oma jalad tugevasti Eesti kõige õnnelikuma linna pinnasesse löönud. Algus oli raske ja oli veel Loksa linna patrioote, kes püüdsid rohutirtsudega võidelda. Aja jooksul sai aga selgeks, et jõudude vahekord hakkab lootusetult rändrohutirtsude, keda kohalikud саранча`deks kutsuvad, kasuks kalduma. Paljud on linnast juba põgenenud, kuid on ka neid, kes on alguses käega löönud, siis kulpi löönud ja lõpuks laua otsa koha sisse võtnud. 

Menüü (kõike ei pruugi enam köögis olla, täpsem info ettekandjalt)
Miks ma seda vana asja siin üldse vatran? Aga tegelikult ei ole tegemist vana asjaga, see protsess on kestnud juba üle kümne aasta ja lõppu ei paista. Mõelda vaid, kui jõukas võis olla Loksa linn, kui see bande ei ole isegi kümne aasta jooksul suutnud kõike maha müüa ja ära süüa? Helistas mulle esmaspäeva õhtul üks murelik pensionär. Ei, see ei olnud Ilmi Ternovskaja, see proua tutvustas end üldse Kuusalu elanikuna. Ta kurtis, et nüüd on perekond oma müükidega jõudnud juba bussijaamani. Et kas saab üldse selle perekonna vastu midagi ette võtta? Kas aitab kui maavanemale või Riigikogule kiri kirjutada? Pidin tema kurvastuseks nentima, et ainus võimalus Euroopa Liidus selliste kahjuritega võidelda, on korralised valimised. Kui need ei aita, siis tuleb lihtsalt oodata. Vanadel indiaanlastel oli olnud selline tarkus, et kui ikka kannatlikult jõe ääres istuda, siis varem või hiljem näed vaenlase laipa endast mööda ujumas.

Tulevik paistab aga üha selgem. Kuniks vara jätkub, jätkub ka pralle. Kui ka viimased püksid on jalast antud, siis tuleb Loksa elanikel valged lipud käes oma sammud suurema venna – Kuusalu valla poole sättida. Aga omast kogemusest ütlen, Kuusalu vald on üks äraütlemata tore koht, kus oma elu nautida ja lapsed suureks kasvatada.

Monday, December 9, 2013

Noppeid munitsipaal-poliitika-külakoolist


Loksa linna ja Kuusalu valla elanikud ootavad pikkisilmi oma postkastidesse Loksa kandi lehte Loksa Elu. Sisukast lehest leiab igaüks endale meelepärast ja huvitavat lugemist. Eriti meeldivad mulle need rubriigid, kus midagi kasulikku ja õpetlikku lugeda saab. Sudoku ja ristsõnad võiks muidugi ka olla.

Munitsipaalpoliitik (allikas: eestielu.delfi.ee)

Aga jõulukuu väljaandes on väärt lugemine volikogu esimehelt Rein Heinalt. Leningradi Kõrgema Parteikooli vilistlane annab näpunäiteid, kuidas armutus munitsipaalmudamaadluses ellu jääda. Kui muidu küsivad suhtekorraldajad selliste asjade eest kopsaka kopika, siis antud juhul on see huvilistele täiesti prii. Või noh, sama tasuta nagu pealinna tasuta ühistransport, mille läbi „Loksa Elu“ maksavad kinni kohalikud maksumaksjad.     

Aga kaasus on lihtne, sest Keskerakond kaotas viimastel valimistel Loksal just 40 protsenti toetajatest. Kõlab nagu suuremat sorti läbikukkumine? Kaugel sellest. Ka Teise Maailmasõja ajal suutis punaarmee vaatamata sakslaste tugevatele pingutustele kaitsta Leningradi täieliku blokaadi eest. Üle Laadoga järve viinud jäätee kaudu varustati linna leivaga, muidu oleks ohvrite arv veelgi suurem olnud. Nii üritab ka pikaajaline volikogu esimees keskerakondlikku muinasjuttu veel elus hoida ja eksinud valijatele leiva lauale tuua. Enam veelgi, kaevikutest on välja ronitud ja asutud puusalt tulistama. Ja mitte ainult poliitoponente, oma osa saavad ka Loksa linna valijad. 

Volikogu esimees ei suuda ära imestada loksalaste lihtsameelsust, kuidas nad küll on langenud ühe pensionäri pooltõdede ja muinasjutuliste lubaduste ohvriks. Mis nendel 132 loksalasel küll peas oli kui nad endisest matemaatikaõpetajast pensionäri Ilmi Ternovskajat valisid? Kohalik parteinomenklatuur ei saanud kolme peale ka kokku nii palju hääli!?! Muide, IRLi lühike nimekiri ei lubanud nendel valimistel sisuliselt midagi. Aga võibolla Heina jaoks on tunduvad „läbipaistev linnajuhtimine“, „keskerakondliku parteiaparaadi ülalpidamise lõpetamine“, „parteipoliitilise linnalehe sulgemine“, „sundparteistamise lõpetamine“ ning „linnaelanikesse lugupidavalt suhtumine“ tõesti muinasjutuliste lubedustena? Staadionid, ennenägematud laululavad ja muud uhked ehitised lausa kahvatavad proua Ternovskaja lubaduste kõrval.      

Aga kogenud suhtekorraldajad ütlevad, et vale peab olema nii suur, et hakkad seda lõpuks ka ise uskuma. Siin tundub, et volikogu esimees on piinliku täpsusega näpuga juhendmaterjalides järge ajanud. Aga võtan endale julguse arvata, et poliitoponentide pihta valimatult tuld andes on paari lasuga ka omaenda saabaste õhuvahetust oluliselt parandanud. Värske õhk teeb jalgadele head. Küll ei paku umbsetes saabastes pikka aega laagerdunud sokid kaaskodanikele kõige meeldivamaid elamusi.
      
Aga ei hakka mina siin midagi väga pikalt järeldama või spekuleerima, las numbrid räägivad ise:
                                                       2009                      2013
Valijaid Keskerakonnal                 1278                        783 (- 495)
Valijaid R. Heinal                            147                          65 (- 82)
Valijaid H. Lootsmannil                    94                          16 (- 78)
Valijaid V. Fjodorovil                      120                          42 (- 78)

Ühe järelduse ma siiski Rein Heina arvamusloo "Loksalane on valiku teinud" valguses teen – tundub, et linnaelanike usaldusväärsus on volikogu esimehe silmis hakanud langema.  

Aga lõpetuseks üks anekdoot, mis antud looga illustreerimiseks mu meelest kenasti sobib – vaatavad tädid lapsevankris rõõmsalt kilkavat poisiklutti? Üks tädidest arvab, et näost näha, sellest saab poliitik. Millest sa seda järeldad, uurivad teised imestunult. No aga vaadake, püksid täis teinud, aga kui enesekindlalt rusikatega vehib! Vanematel poliitikutel tuleks aga meeles pidada seda, et kui oled juba kaelani sellesamuse sees, siis ei ole mõtet nina norgu lasta.

Thursday, August 22, 2013

Moodsad Ostap Benderid



Sain märkuse, et blogi on suvega kuidagi võssa kasvanud ja võtsin tunnikese, et ennast parandada. Kuivõrd käesoleva aasta augustist ei ole ma enam kantud Loksa linna elanike registrisse võivad minu tähelepanekud oluliselt erineda põliste loksalaste tõekspidamistest. 

1927 Vasjuk

Uue ajaarvamise järgi tiksus kahekümnenda sajandi kahekümne seitsmes aasta. Toimumiskoht oli jumala poolt hüljatud külake nimega Vasjuk. Kõnelejaks  Türgi alam kodanikunimega Ostap-Sulayman-Berta-Maria-Bender-Bey. Rahvasuus teati teda lihtsalt Ostap Benderina, kelle iseloomustamiseks kasutati nõukogude ajal terminit „sotsiaalne parasiit“.
 
A. Mironov - Ostap Bender
Vasjuki-suuruse küla kohta on publik aukartustäratav, aga esineja jutt on ka seda väärt. Kõrgelennulised visioonid, mida esineja ennastunustavalt ja joviaalselt õhku loobib, uputavad oma lummusega ka kõige suuremate kahtlejate hingamiskanalid. Kas tõesti on see võimalik? On, muidugi on! Vasjukist saab planeetidevaheline malepealinn, siia hakkavad kokku voolama kõik maailma vabad valuutad alates dollaritest ja naeladest lõpetades tugrikute ja ruupiatega. Vasjuk muutub automaatselt Venemaa pealinnaks ja lennuühendused luuakse kõikide maailma metropolidega, sealhulgas Los Angelesega ja Melbournega. Et aga see kõik toimuma saaks, siis tuli hr Benderile kamba peale klappima närused 100 rubla! Oli veidi üle 21 rubla, kuid midagi sai ka selle eest.

Tähelepanelik lugeja lõikab muidugi kohe läbi, et see ei ole minu väljamõeldis. Tegemist on ülevaatliku kokkuvõttega Ilfi ja Petrovi legendaarsest teosest „12 tooli“. Jutu illustreerimiseks sobiks see väike klipike (Kahjuks ei leidnud analoogset episoodi Archil Gomiashvili esituses, mis on minu hinnangul parim).

2013 Loksa

Möödunud on 86 aastat. Vasjuki asemel toimub häppening Loksal. Vene keelt kõnelevad inimesed kasutavad asula kirjeldamiseks väljendit posjolok gorodskovo tipa. Plaanid kahjuks nii ambitsioonikad ei ole kui Vasjukis, kuid annavad sellest hoolimata silmad ette nii mõnelegi kordades suuremale asustatud punktile. Aga südantsoojendav on see ikka kui kohe puhkeb kõik õide – keset linnaväljakut valatakse originaalne monoliitbetoonist laululava, mis mahutab sadu lauljaid ja tuhandeid kuulajaid! Toimuma hakkavad laulu- ja tantsupeod, kontserdid, laadad, messid  ja tseremooniad!

Vaid mõnesaja meetri kaugusele rajatakse uus täismõõtmetes staadion koos tribüünide ja osalejatele mõeldud hoonetega! Samuti valmivad linnajuhtide ennastsalgava töö tulemusena majutusruumid suviseks majutuseks ja spordilaagrite läbiviimiseks! Asfalteeritud autoparklad ja juurdepääsuteed on ainult tordipõhi kohupiima, sefiiri, maasikate ja kirsside all! Õnn ja rõõm on meie õuele jõudnud! Kes muidugi näpuga järge viitsib ajada, siis oskuslikult on teksti lõppu vaevumärgatavalt lisatud lauseke „Loomulikult on tegemist keerulise projektiga, mida ei saa lubada „kohe ja homme““. Mullipuhumise maailmameistrid!

V. Lootsmann - Loksa linnapea (allikas Delfi)
Hea mees, kes lubabki! Seda juttu peavad loksalased ja naaberomavalitsuste elanikud lugema enne iga valimist. Vaadates näiteks Savisaare partei kohalike külvivolinike valimislubadusi eelmiste valimiste eel, siis suurem osa asju on tegelikult siiamaani tegemata. Eelmiste valimiste eel olid projektide ebaõnnestumises süüdi ülemaailmne kapitalism koos kohaliku vastupanuliikumisega, mille juhtfiguurid olid kodanikud O. Gogin, A. Kaarmann, I. Ignahhin ja I. Ternovskaja. Tänaseks on Loksa kommunaalporrile käega löönud nii Gogin, Kaarmann kui ka Ignahhin. Ainsaks okastraadiks õitsva tuleviku ja Loksa kandi rahva vahel on lisaks kapitalismile jäänud veel pensionärist matemaatikaõpetaja Ternovskaja. Muide, analoogse lõpu sai 1912. aastal (või oli see nüüd 1917 aastal) Venemaal ka bolševike ja menševike omavaheline vägikaikavedu kui viimased Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ridadest välja heideti ning partei nimeks sai Venemaa Sotsiaaldemokraatlik (bolševike) Partei. Ja võiski uhkelt konstateerida, et nüüdsest on kõik bolševikud, sest  menševikke enam ei eksisteeri! Nii saab varsti ka Hundisilmal raporteerida, et lisaks kõigile linnaasutustele oleme ka linnavolikogu sajaprotsendiliselt mehitanud oma võitluskaaslastega.  

Numbrite taga on inimesed (matemaatika on oluline)

Jutt iseenesest ilus ja tore, aga nagu ma viimasest Loksa majandusaasta aruandest välja lugesin,  on linna konsolideeritud põhitegevuse tulem on juba neljandat aastat järjest märkimisväärses miinuses (seaduse järgi ei tohi olla negatiivne), netovõlakoormus on 3,5 miljonit eurot (ca 130% eelarvest), kohustused on 5 aastaga umbes kahekordistunud, likviidsus on miinus 2,0 miljonit eurot, lühiajaline maksevõime on miinus  1,0 miljon eurot.

Keda veel numbrid huvitavad (Ansip saab kogu aeg riielda, et räägib numbritest, aga vastutustundetu oleks neid lugejatega mitte jagada), siis 1989. aastal oli Loksa elanike arv 4311, 2010. aastal (kui linnapeaks valiti Verner Lootsmann) 3403 ja käesoleva aasta esimese augusti seisuga 2805. Rahvakeeli – peale Verner Lootsmanni ametisse astumist on iga viies loksalane siit jalga lasknud! Ja seda kõike vaatamata sellele, et rollid Loksa Elu veergudel on kenasti ära jagatud. Linnapea kirjutab vaid suurtest töövõitudest ja veel suurematest plaanidest, samal ajal kui volikogu esimees Rein Heinale on jäetud siis konkurentide materdamise tänamatu töö.
 
Aga et ei jääks kummitama küsimus "kelle jaoks ja millise raha eest?" soovitan tuju ülevalhoidmiseks ühte toredat ja meeleolukat vokaal-instrumentaalpala:

 http://www.youtube.com/watch?v=p_9tXXP6sNA



Friday, February 1, 2013

Veidi tsentristlikku munitsipaalporri



Täna siis potsatas mu postkasti järjekordne volikogu istungi kutse (õigemini kahe istungi kutsed). 

Järjekordselt on päevakorras laenu võtmine. See tsentristlikku võimuaparaati ei morjenda, et Loksa on linnadest elaniku kohta laenukoormuses Eestis esimene ja kokkuvõttes auväärsel neljandal kohal.


Aga päevakorras teinegi huvitav punkt "Loksa linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2016, I lugemine". Päris põhjalik ja linna arengukava seisukohalt suundanäitav dokument. 

Esimesel lugemisel korra kohaselt linnavalitsus tutvustab volikogule eelnõud ja vastab küsimustele. Seejärel antakse volikogu liikmetele ja komisjonidele esimese ja teise lugemise vahel aega ettepanekute tegemiseks.  

Õnneks on seekord antud ettepanekute jaoks piisavalt aega, koguni 5 minutit! Aga saame aru, valimised on tulemas, näpud sügelevad, saaks juba rutem laenuraha kätte!   

***

 KUTSE LOKSA LINNAVOLIKOGU ISTUNGILE


Lp. ...................................................................................................

Loksa Linnavolikogu istung toimub neljapäeval, 07. veebruaril 2013 kell 17.30
Loksa  Linnavalitsuse saalis Tallinna tn 45.

Päevakorras:

1.      Loksa linna 2013 aasta eelarve  kinnitamine, II lugemine
2.       Loksa linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2016 muutmine, I lugemine
3.      Laenu võtmine
4.      Osaühing Loksa Haljastus osakapitali suurendamine
5.      Eluruumi alaliste kulude piirmäärade muutmine toimetulekutoetuste määramisel
6.      Ruumiandmete seaduses kohalikule omavalitsusele pandud küsimuse otsustamise delegeerimine
7.      Audiitori määramine
8.      Loksa linna Aukodamiku nimetuse ja Loksa linna Teenetemärkide andmine
9.      Aunimetuste “Aasta Noor” ja Aasta Sportlane” andmine
10.  Maa munitsipaalomandisse taotlemine ja maa sihtotstarbe määramine
11.  Linnavara võõrandamine (Posti 42-23)
12.  Linnavara võõrandamine (Posti 27)


Loksa Linnavolikogu istung toimub neljapäeval, 07. veebruaril 2013 Loksa  Linnavalitsuse saalis Tallinna tn 45.
Istung algab 5 minutit pärast 07.02.2013 kella 17.30-ks kokkukutsutud istungi lõppemist.

Päevakorras:

1.       Loksa linna eelarvestrateegia aastateks 2013-2016 muutmine, II lugemine

Rein Heina
Volikogu esimees








Friday, November 2, 2012

Appi appi, maailm ei keerlegi meie ümber!


Häda ja hala selle ümber, et Eesti inimesed lahkuvad välismaale, ei taha kuhugi kaduda. Aeg-ajalt see jälle võimendub seoses ühe või teise avaliku elu tegelase väljaütlemistega. Nüüd olla peaminister maha saanud mõtteteraga (pole kontrollinud, aga üks tuttav oma FB kontol jagas seda fraasi), et ühe inimese lahkumine välismaale on tragöödia, 100 000 lahkumine aga statistika. Hädakisa tõuseb jälle hoopis kaugemale ja kõrgemale. 

Ma siiralt loodan, et hädaldatakse sellepärast, et eestlased lähevad häbematult vähe välismaale. Reisimas, tõsi, aegajalt käiakse. Aga õppima ja töötama läheb oluliselt vähem kui ühes euroopalikust väikeriigist tegelikult peaks minema. Globaliseeruv maailm on armutu ja jobutamist see väga ei salli - tahad ja suudad - veered kaasa, ei taha või ei suuda - veereb see sust üle.

Giordano Bruno, mees kes teadis ussisõnu.

Ja nii peamegi tõdema, et võõraid keeli valdame tagasihoidlikult. Veel vähem tunneme aga teiste rahvaste kultuuri ja kombeid. Ka piiritaguseid tuttavaid napib. Aga see ei takista meid hädaldamast, et miks välismaal keegi ei taha osta Eestis toodetud kvaliteetset kaupa ja kui ostavadki, siis ainult odava raha eest. Vot sellepärast ongi, et müüa me oma oskusi ja tooteid ei oska. Kes välismaale läheb, see on reetur. Ja välismaale lähevad vaid need, kelle elu on valitsus Eestis väljakannatamatuks muutunud.  

Et istume siin metsas oma onnis ja mõtleme, et kogu maailm pöörlebki meie ümber. Ja veel meeldib meile hirmsasti, et välismaalased meid kiidaksid, et kui vahvad ja tublid me ikka oleme. Kui palju oleme spordireportereid näinud kaamerate ees välismaa atleetidelt oma maale ja rahvale kiitust välja lunimas stiilis What do you think about Estonia?

Aga ühte ei saa valitsus meie inimestelt ära võtta – unistamist sellest, et maailm keerlebki ümber meie. Tõsi, kes seda arusaama kuulutab, sellega võib halvasti minna. Võtame või Giordano Bruno, kelle jaoks heliotsentrilise maailmasüsteemi propageerimine kahjuks tuleriidal lõppes. Aga jõudu ja jaksu neile, kes hetkel usinasti hagu kokku tassivad, et uus lõke põlema panna.       

Tuesday, September 11, 2012

Kaadrid otsustavad kõik!

Kaadrid otsustavad kõik, kõlab nõukogudeaegne lööklause. Veel hiljuti kuriteokahtlustusega maadelnud Põhja-Tallinna linnaosa vanem ja endine Loksa linnapea Karin Tammemägi võib jälle kergemalt hingata. Kahtlustused linna vara omastamises ning pistise võtmises on selleks korraks edukalt pareeritud ja saab keskenduda ka linnaelanike igapäevastele muredele.

Veelgi enam, ka kolleegid-alluvad saavad jälle vabamalt hingata ja tegeleda endale meelepärase tegevusega. Nii ongi linnaosavanema asetäitja Priit saanud maha suure tööga ja üllitanud klipi, mis suuremale osale ständap-komedijantidele silmad ette teeb. Majandusurutisest tingituna suhteliselt üksluiseks ning värvituks muutunud teatrimaastik on saanud arvestatava konkurendi. Tõenäoliselt ei ole enam kaugel aeg kui Salme Kultuurikeskuse mahukasse saali enam kõik soovijad ära ei mahu.

Daamid ja härrad, lubage esitleda ... (trummipõrin) ...