Riik trügib omavalitsustele nende endi rahadega kosja

Kellele ja miks on üldse kasulik segaduse jätkumine õpetajate palkadega?

Päevalehes ilmus hiljuti lugu nagu tuleks kooliõpetajate palgatõus lasteaiaõpetajate arvelt. Selliseid lugusid ja pealkirjasid lugedes tekib küll tunne, et on soov seda segadust veel rohkem kasvatada kui selgust luua. Sest ütleb ka rahvatarkus, et sogases vees on võimalik suuremaid kalasid püüda. Tuleb tunnustada segaduse külvajaid ja teiselt poolt ajakirjanikke, kes ei suuda või taha asjasse süveneda. Üleeelmisel nädalal toimunud hoiatusstreigiga liitusid ka paljud lasteaiad, kelle töötasu tuleb aga praktiliselt täies ulatuses valdade või linnade eelarvetest.

Hariduse korraldamine ja rahastamine on paraku muutunud juba pilkeobjektiks. Rahakott on rahandusministri käes, hariduse sisulise poole pealt vastutab haridusminister ning koolivõrgu eest vastutavad koolide ja lasteaedade pidajad ehk omavalitsused. Erakonnad aga lubavad õpetajatele erakorralist palgatõusu, milleks ei riigi ega omavalitsuste eelarvetes tegelikult raha ei jätku. Mis saab üldse valesti minna?

Päevaleht, võimalik et üldse mitte pahatahtlikult, püüab klikke vastandava hüpoteesiga nagu tuleks kooliõpetajate palgatõus lasteaiaõpetajate arvelt. Selguse mõttes tuleks rõhutada, et kooliõpetajate palgaraha tuleb suures osas koolipidajatele riigieelarvest. Lasteaiaõpetajate palgaraha tuleb sisuliselt täies mahus valdade ja linnade eelarvetest. Riigi poolset panust lasteaedade töötajate töötasudes on petlik isegi toetuseks nimetada.

Päevaleht kirjutab, et endise haridusministri Mailis Repsi ajal hakkas riik ka lasteaedade õpetajate palkasid toetama. Õpetajate palga tõus lasteaednike töötasu arvelt? Jah, pisike toetus nähti ette nendele omavalitsustele, kes sidusid lasteaiaõpetaja töötasu kooliõpetaja töötasu alammääraga. Ehk riigipoolset piskut said need, kus bakalaureusekraadiga lasteaiaõpetaja palk oli vähemalt 90% kooliõpetaja alammäärast (1574 eurot) ning magistrikraadiga 100% kooliõpetaja miinimumpalgast (1749 eurot).  

Teiste omavalitsuste osas ei oska midagi öelda, aga näiteks Saue vallas on lasteaiaõpetaja töötasu alammäär 1749 ning magistrikraadiga õpetajal 1799 eurot. Kuivõrd Saue vald rahastab lasteaedasid rühmapõhiselt, siis 1+2 süsteemis töötav õpetaja saab kõrgemat töötasu kui 2+1 süsteemis töötav.

Aga kui räägitakse riigi toetusest lasteaiaõpetajate töötasude toetuseks, siis oleks aus välja tuua ka numbrid. Saue valla eelarves on lasteaedade tööjõukulud 2023. aastal kokku 8,43 miljonit eurot. Riik tõstis sellel aastal kooliõpetajate palka 23,9%. Saue vald tõstis samaväärselt lasteaedade töötajate palka, mis tõi eelarvele täiendavat kulu 1,6 miljonit eurot.  See raha ei tule riigieelarvest, need vahendid tulevad täielikult valla eelarvest. Omavalitsus ei saa riigi kombel teha kulusid, milleks pole tulusid. 

Seda niinimetatud riigi „toetust“ lasteaiaõpetajate töötasudeks Saue vallale on riigieelarves ette nähtud 169000 eurot aastas. Ehk kui Saue valla lasteaedade tööjõukulud on aastas 8,43 miljonit eurot, siis riigi „toetus“ moodustab sellest täpselt 2 protsenti.  Ehk ministeerium ei peaks väga häälekalt kiitlema lasteaiaõpetajate töötasude toetamisega. See tuleb pea täielikult valla eelarvest. Ja kui poliitikud ja ministrid lubavad ka lasteaiaõpetajate töötasusid tõsta, siis tuleb neil oma lubaduste katteks ka vahendid anda.

Veelkord, mina kuidagi streike ei poolda. Aga kindlasti on ühes või teises vormis vaja välja näidata meelsust valeliku poliitika ja poliitikute vastu, kes on lubanud asju, mille ellu viimiseks raha ei ole. Veel nahhaalsem on lubada asju teise rahakoti arvelt. Vastutama ja kannatama peaks ebaausad poliitikud, mitte lapsed ja vanemad.