Kirjutasin kahel toolil istumisest. Paljudes omavalitsustes on juba tavapärane praktika, kus hallatavate asutuste juhid - enamasti koolide ja lasteaedade direktorid istuvad kohalikes volikogudes.
Riigikohus on selle kohta kasutanud ka mõistet - ühildamatud ametid. Ehk ühel hetkel valid sina vallavanemat ja järgmisel hetkel nimetab vallavanem ametisse asutuse juhi.
Ilmekalt kerkis see esile jälle Tallinna võimuvahetuse ajal, kus nii mõnegi volikogu liikmest hallatava asutuse juht vaatas, kuhu poole kaalukauss on vajumas nign seejärel valis volikogus poole.
Selline olukord tuleks lõpetada. Korduvalt on ka üritatud ka kahel kohal istumist seaduse tasemel piirata, kuid Reformierakond ja Keskerakond on otsustavalt selle vastu olnud. Ei tule üllatusena.
Õpetajate töötüli on Eestis hetkel kõige kuumem teema. Käisime koos õpetaja ja
Tartu piirkonna juhi Liina Maurer külas Parempoolsed podcastis ning rääkisime
palgatülist ja haridusest tervikuna. Minu viis mõtet neile, kel pole mahti kogu
podcasti kuulata.
1. Õpetajate pahameel olukorraga on igati õigustatud.
Erakonnad peavad aru saama, et valimiste eel valetamisel ja katteta lubaduste
jagamisel on tagajärjed. Parempoolsed olid Riigikogu valimiskampaanias ainus
erakond, kes proovis tähelepanu juhtide sellele, et lahketele lubadustele puudub
riigieelarves reaalne kate.
2. Väga palju saab õpetajate olukorra parandamiseks teha iga kohalik omavalitsus. Toetades neid sisuliselt, korrastades haridusvõrku ning panustades oma eelarvest hariduskuludele täiendavalt juurde. Aga ka omavalitsuste eelarvetel on piirid, sest lisaks kooliõpetajatele tuleb palgaraha leida tugispetsialistidele, lasteaia- ja huvikoolide õpetajatele ning paljudele teistele hädavajalike spetsialistidele.
3. Nii mõneski omavalitsus pole õpetaja madala palga põhjuseks mitte riigi väike toetus, vaid see, et haridus pole prioriteet. Eestis on omavalitsusi, kes maksavad iga kuu riigi palgatoetusele lisaks mitusada eurot. Kuid on ka omavalitsusi, kus isegi riigi palgatoetus ei jõua täiel määral õpetajateni. Ehk oleks seal õiglasem hoopis streikida kohaliku valla- või linnavalitsuse ees?
4. Õpetajatel puudub arenguperspektiiv. Haridustöötajate Liidu peamine nõue on tõsta miinimumpalka. Väga kõrge miinimum tähendab seda, et koolijuhil väheneb diferentseerimisfond, mille arvelt saaks kogenud ja tugevamatele õpetajatele maksta kõrgemat tasu. Aga just koolijuht peaks saama hinnata õpetaja tööd ja õiglaselt tasustada, mitte vallavanem või minister.
5. Isiklikult olen väga mures, et haridusministeerium väärtustab kvaliteetset koolijuhtimist vaid sõnades, mitte tegudes. Aga just tugevast, targast ja toetavast juhist saab alguse hea kool. Paraku riigieelarvest omavalitsustele eraldatav koolide juhtimiskulude toetus on püsinud muutumatuna juba aastast 2016. Kui me oma juhte ei usalda ja toeta, siis ei saa me ka kvaliteetset koolijuhtimist.
